Mida sa temas küll ometi nägid?!

17. Veebruar 2014

Öeldakse, et inimene on see, mida ta sööb. Mina olen sellisel juhul üks üüratult suur võisai ohtra singi ja juustuga:-) Veel öeldakse, et sisemine ilu on see, mis loeb (kuigi kaalukeeleks kipub jääma väline) või et ilu on vaataja silmades. Tead, mis? See kõik on üks suur jama. Kui me räägime teisest inimesest ja sellest, mis ta meie jaoks kütkestavaks muudab, siis ilu (ükskõik millisel kujul) on absoluutselt ebaoluline.

Rääkida võiks hoopis keemiast. Vaevalt, et ka Sinu keemiaõpetaja vaevus oma ainet just armastuse kontekstis edasi andma, aga ta oleks võinud seda teha, sest suhtekeemia on üks osa nendest võimsatest protsessidest, mis meie kehas toimuvad. Kui kahe inimese vahel on tekkinud keemia, siis ei saagi ega peagi teised inimesed aru saama, mis loogika järgi need kaks küll kokku käivad. Eks keemia olegi ju keeruline:-)

Kui me püüame oma tundeid kellelegi või iseendale selgitama hakata, alles siis võtame appi selle ilu, millest alguses rääkisin. Olgu su kaaslasel siis ilus hing või ilus keha, mõne põhjenduse ikka leiad, miks just tema on see õige. Tegelikult on aga nii, et kui suhe läbi saab, ei taipa ka ise tagantjärele, mida selles inimeses ometi nägid?! Nii on looduse poolt kavalalt seatud, sest muidu jääksime kõik oma eks-e taga nutma.

Minu õde Laura ei jätnud Marki esimest korda nähes mulle nähvamata, et ärgu ma nii koleda mehega lapsi küll tehku. Kevin oli kindel, et öösiti ärkab Mark vampiirina ja käib neitsite kõri kallal. Mu ema jäi delikaatseks ja oletas, et ehk on Marki kauged sugulased olnud siniverelised aristokraadid. Isa oli lihtsalt viisakalt vait. Mina samal ajal aga õitsesin õnnest, et olin leidnud maailma kõige-kõige-kõigema mehe! Nii ilus, nii tark, nii hea ja veelkord, nii ilus! Nüüd, tagantjärele mõeldes...

Aga nii need asjad juba seatud on, meie endi huvides, et inimsugu ikka ilma peal alles püsiks. Olgu inimene milline tahes, kui meie vahel on keemia, see tohutu tõmme, siis nii ongi. Ilul pole sellega mingit pistmist. Ahjaa, üks targutus meenus mulle veel – ilu ei sünni patta panna. Sellega ma olen isegi nõus:-)

Enda kohta arvan, et ma pole üldse ilus. Aga ma oskan end ilusana tunda.

Kommentaarid