Kelle elu Sa tegelikult elad?

20. Jaanuar 2014

Kui ma oma kalendermärkmiku lahti löön, siis juba esmaspäeva hommikuks on alanud nädal tihedalt erinevaid plaane täis kirjutatud. Nädala lõpus tõstan sujuvalt mõned teostamata plaanid uude nädalasse edasi ja nii on mul kogu aeg “jooksuplaan” ees. Tuleb tuttav ette? Kusjuures ärme unustame, et mina olen üksik inimene. Kas neil, kel pere ja lapsed, on lihtsalt suuremad märkmikud? Küllap vist:-)

Minu õde Laura, kes on koduperenaine, on hea näide ühest äärmiselt hõivatud inimesest, kel pole hetkegi vaba aega, kes on pidevas liikumises ja lakkamatult midagi korraldamas. Juba tema olek on selline, et kui ta ühel hetkel peatuks, arvaksime kõik, et midagi on juhtunud. Mu õel on kolm last ja mees ning Laura näeb neid oma isikliku projektina, mille juht on enesestmõistetavalt tema ning seda 24/7. Mida mees ja lapsed ise sellisest elukorraldusest arvavad, pole Laura arvates oluline. See on tema pere, järelikult tema teab ja tema otsustab. Nii mehe kui laste eest.

Kui Laura on hea näide “asendamatust” naisest, kes teab täpselt, mida teised vajavad, siis ka sellised tugevad naised, nagu näiteks Evelyn, ei tule selle pealegi, et meestel nende kõrval võiksid olla omaenda soovid, unistused või eesmärgid. Isegi kui on, siis sellist naist need eriti ei huvita. Tema juhib ise juga ning teab täpselt, millal on aeg vahetada elukohta, osta uus auto, minna reisile, saada lapsed jne. Selline naine läheb läbi elu nagu tank ja on siiralt üllatunud, isegi haavunud, kui teda selle eest piisavalt ei tunnustata. Ta teeb ju kõike pere heaolu nimel! Tema ju teab, kuidas on vaja ja peab! Kuid kas tema hea on ka teistele hea, seda pole ta endalt iial taibanud küsida.

Kui sellise tank-naise abielu ühel päeval puruneb, on imestamist, solvumist ja süüdistamist taevani. Kuidas saab üks “projekt”, millesse selle isehakanud juht on ometi nii palju panustanud, lihtsalt vastu taevast lennata? Tema tahtis ju kõigile head, miks siis keegi seda hinnata ei osanud? Aga sellepärast, et sinu hea ei ole minu hea. Ka kõige parematest soovidest lähtuvad teod pole heateod, kui püüad teise inimese eest tema elu ära elada. Ühel hetkel saavad lapsed suureks ja otsustavad ise. Teisel hetkel väsib mees ära ja võtab ohjad enda kätte. Ja kui kedagi enam juhtida pole, kellegi eest otsuseid teha ei saa, ei osatagi oma eluga edasi minna.

Aga tuleme nüüd tagasi kalendermärkmiku juurde ja võtame selle koos lahti. Vaatame alanud nädala plaanid üle. Kui palju on Sinu märkmikus laste, kaasa, kodu ja tööga seotud kohustusi? Kui palju on seal ainult Sind ja Sinu soove puudutavaid plaane? Kas kirja pandud “jooksuplaan” moodustub vaid välistest teguritest, millega tuleb tahes tahtmata arvestada (tööga seotud kohustused, laste koolid ja hobiringid, toidupood, kodused tööd jne) või on seal ka ainult Sulle mõeldud aega ja tegevust?
Kui mitte, siis... kelle elu Sa tegelikult elad?

Kommentaarid