Kuidas elada täna, siin ja praegu?

Olen heas mõttes kade inimeste peale, kes oskavad unistada. Mina selles väga osav pole, sest kõige suuremad saavutused, vingemad ettevõtmised ja parimad kogemused on olnud sellised, mida ma pole iial osanud ette näha. Ammugi neist unistada. Aga mulle nii väga meeldib sära selle inimese silmades, kes räägib oma unistustest! Miks ma siis ise pole seda unistamise kunsti ära õppinud?

Esiteks olen ma nii palju realist, et teen selget vahet unistustel ja eesmärkidel. Mulle nimelt meeldivad need viimased. Panna konkreetne siht silme ette ja siis selle poole liikuda. Kui eesmärk on saavutatud, sättida paika järgmine eesmärk jne. Unistus on minu jaoks midagi sellist, mis suure tõenäosusega jääbki unistuseks. Ebareaalseks ilumõtteks, oaasiks kõrbes, mis on küll silme ees, kuid milleni sa iial ei jõua. Ja ma tean, et lõpuks kulgeja jõud raugeb, motivatsioon kaob ning hakkab tekkima pettumus. Iseendas, teistes, elus üldse. Ja seda ma ei soovi.

Teine põhjus on see, et kui inimene on suur unistaja, siis ta pühendub liiga palju tulevikule ehk sellele, mida tegelikult pole. Mina arvan, et kõige olulisem hetk meie kõigi elus on siiski täna, siin ja praegu. See hetk, milles me elame. Olevik. Sest ükskõik, mida me endale tulevikuks soovime või kus end näha tahame, me keegi ei tea, mis tegelikult juhtub. Kus me oleme aastate, kuude, nädalate, päevade või hetke pärast. Elu lihtsalt on nii ootamatu ja natuke kiuslik ka. Talle nimelt meeldib vaipa alt tõmmata just neil, kes kõige usinamalt plaane teevad :-)

Loomulikult ei taha ma öelda, et unistusi pole vaja. On küll! Vähemalt üks ilus unistus võiks igal inimesel olla. Kuid unistuse kõrval võiksid olla veel mõned reaalsed eesmärgid, mille saavutamisest rõõmu tunda ning piisavalt aega, et näha iseennast praeguses hetkes. Täna, siin ja praegu. Kes ma täna olen? Mida ma hetkel tunnen? Kuidas ma saan muuta käesoleva hetke selliseks, et võiksin endaga rahul olla?

Tavaliselt jõuavad inimesed oleviku väärtustamiseni siis, kui on midagi lõplikult kaotanud. Näiteks tervise. Mõne lähedase. Või kõik oma suured unistused... Siis vaatab see inimene mulle otsa ja ütleb: “Tead, Vivian, elada tuleb kohe. Täna, siin ja praegu.” Ja mina olen temaga nõus. Aga Sina?