Kas ravida põhjust või tagajärge?

Ma pole väga tabletiusku inimene, kes esimese häda peale rohukapi kallale sööstab, kuid ma pole ka sedasorti kannataja, kes enda taluvust testib, samal ajal kui leevendus on ravimi näol käeulatuses. Küsimus on selles, kust läheb piir.

Kui ma osaleksin mõnes ravimikatsetuses, siis mina oleksin kindlasti nende hulgas, kelle peal platseeboefekt hästi toimib. Andke mulle hernekommi nii, et minu teada on see päris ravim ja ma olen hetkega terve! Mõttejõud on võimas asi ja mina olen selle elav tõestus. Kuidas muidu õnnestus mul endale unehäired tekitada? Liiga palju muretsemist, vastuseta küsimusi pluss hea fantaasia ning tulemuseks on unenäod, mis mulle enam ei allu. Lahenduseks unerohi... või hoopis vähem muretsemist?

Tegelikult olen mina veel väga leebe näide sellest, kui suurt rolli tabletid meie elus tegelikult mängivad. Inimesed ei vaevu tegelema põhjustega, kui on olemas nii palju erinevaid võimalusi tagajärgede leevendamiseks või peitmiseks. Meil pole aega mõelda, miks üks või teine häda kimbutab. Kergem on tablett sisse võtta ja edasi rahmeldada. Nii on mul olnud kliente, kes alustavad oma päeva ergutitega, et jaksaks tööd teha ja lõpetavad oma päeva unerohuga, et suudaks magama jääda. Lisaks veel vitamiinid, mis peavad asendama tervislikku toitumist ja spordijoogid, et jaksaks trenni teha. Pluss sada muud ravimit, mis jooksvaid hädasid a’la külmetus leevendada aitavad. Miks tervis ja sealhulgas ka närvid tegelikult nii läbi on, selle peale pole enamasti aega mõelda.

Mõnikord peidavad inimesed oma hingehädasid just füüsiliste kaebuste taha. Kusjuures mõttejõul on siin nii oluline roll, et lõpuks jääbki inimene päriselt haigeks. Kui enne pole jõudnud keegi talle selgeks teha, et tema probleemiks on hoopis üksindus, vale töö, sassis suhted või lihtsalt liialt negatiivne mõtlemine. Aga on ka selliseid olukordi, kus mul tuleb inimene siiski esmajoones perearsti juurde saata, kes siis patsiendi vajalikule spetsialistile suunab. Sest mõnikord on vastupidine olukord ja inimene püüab oma füüsilist häda osavalt ära peita, süüdistades oma vaevustes ükskõik keda või mida a’la abikaasat, tööd, kassi või Ansipit :-) Kuigi tegelikult on tal tõesti tervisehäda, mida meditsiin edukalt ravida suudab.

Tõe huvides olgu öeldud, et arstid ise on samuti inimesed nagu ka psühholoogid. Mul on oma perest ju lausa kaks vastavat näidet võtta :-) Ja kuigi mina ja Laura peaksime oskama eriti hästi näha probleemide taha ning tegelema seal peituvate põhjustega, haarame ka meie liiga sageli ja kergekäeliselt rohupurgi järele. Pigistame silma kinni tegelike probleemide ees või püüame lisaks lähedastele petta ka iseennast. See on nii inimlik ja meie pole siinkohal erandiks. Minu kliendid on need, tänu kellele ma vahel taban end äratundmiselt, et aga mina ise teen ju täpselt samu vigu!

Nojah, pärast sellist äratundmist ma jälle luban endale, et homsest muutub kõik. See on samasugune lubadus, et esmaspäevast algab dieet. Aga äkki peaks alustama kohe täna?